VABADUSRISTI KAVALERID KUI EESTI RIIGI AADEL

Posted by EVL EVL  
Report Content as Inappropriate
Options
Allolev tekst pärineb originaalkujul Hannes Walteri raamatust "Eesti Vabariigi teenetemärgid". (kahjuks programm ei tunne eesti keelt ja praegu on tekst vigane)

VABADUSRISTI KAVALERID KUI EESTI RHGI AADEL

PeaJkirjas esitatud vaide voib esmapilgul tunduda voorastav, sest koik Eesti pohi-seadused deklareerivad pohimotet, et Eestis seisuseid, tiitleid ja prigvileege ei ole ning koik kodanikud on vordsed. Tegelikkus oli siiski teistsugune Vabadusristi kavaleride osas, kellel on koik aadliseisuse tunnused. Enamgi veel, Vabadusristi kavaleride osas kehtis rangeim, naiteks Balti aadlile iseloomulik seisusetunnuste susteem. Selle esimeseks oluliseks momendiks on seisuse eksklusiivsus ehk suletus. Teatavasti lopetati Vabadusristi valjaandmine Riigikogu otsusega 1925. aastal, teisi-sonu, matrikkel suleti. Sellest ajast peale kujundasid VR kavalerid suletud kogu. Aastatega see kahanes, kuid keeldus otsustavalt loobumast oma eksklusiivsusest.

1938. aaastal, mil Eesri Vabnriik tahistas 20. aastapaeva, pfldrdus sojavagcde tlleni-juhataja kindr.il Johan Laidoner VR 1/1. ja III/l. VR kavalcride poole konega pataadilc jargncnud iiliislouu.il Tallinnns Sod u rite Kodus. Ta esitas kusimuse vormis matte, et VR kavalcride ridu voiks taiendada nendega, kes rahuaegse tcentstuse eesi on saanud Kotkaristi Tcenctemargi. Neid sonu vottis vastu kogu saalitiie tugev motmn „EI!" Kindr.ilnacratas, lausudes: „Noli, siis jatame scllc!" ja nii see ka jai. A.idliseisusc tctseks otuliseks tunnuseks suletuse korval on seadustcga kaitstud ainuoigus scisuslikele v.ilistunnustele. Selles osas vottis Riigikogu 13. novembril 1924 vastu Voimuiviarkide ja Vabadusristi kaitseseaduse. Ainsa tunnusena riiklikc surabo-lite korval kaitsti Vabadusristi seaduslikuit ja naliti ettc Vabadusristi kui sumboli solvamise eest vanglakaristus kuni 6 kuuni. 1934. aastal .indis riigivanem korr aldusc, mille alusel .linult VR kavalerid voisid om.i isiklikul pits.nil ja paberitel kasutada Vabadusristi kujutist. Ohtlasi kehtestati kord, et kirjas tuleb alati VR kavaleri nime taha marHda VR liik ja jark (naiteks Ants Kivi VR 1/3.). Seega oli Vabadusrist muudetud .imetlikuks tiitliks Briti vastava ceskuju alusel (naiteks Victoria Rnti mirgitakse John Smith VC).

Kolm.md.iksja sotsi.ialse.lttjhts.iim.iks aadliseisuse tunnuseks on eesdigused. Vabadusristi kavalerid omasid riiklikc seaduste alusel tervet kogumit ees&igusi alabes maa saamisest ja l5petades suurema pensioniga, millest eespool oli uksikasj.iliki.it t juttu. Sisemiselt jaotus VR kavalerkond omakorda ..korg- ja alamaadliks . kuivord mitmed eesoigused tulenesid VR jargust. VR kavalerid erinevalt isegi mitmete monarhisdike riikide ordenite kavaleridest ei kujutanud uksnes personaalaadlit. vaid evisid isegi parusaadli tunnuseid, kuivord rida privileege laienes nende lastele.1 Naiteks oli eesoigus Sojakooli vastuvotmisel ja tasuta hariduse saamisel. Kui ludame sua tava, votta VR Paevadele kaasa kavaleride poegi ja va.il.ime, kuidas naiteks ajakiri ..Vabadussdia Lood siistemaatiliselt avaldas kirjutisi VR kavaleride lastcst. nende saavutustest oppetoos u muj.il. naeme kujunemas kindlat piirus.ia.dlit tiitliga ..Vabadusristi kavaleri poeg/riitar . Seisuste isetoomulikuks jooneks on oma korporatiivse kogu — ..niutelkonru olernasolu. Sellise koguna loodigi 1928. aastal Vabadusristi Vendade Uhenduv Siinkoh.il on oluline rohutada, et VRVU asutas oma scisuslikud institutsioonid nagu iildise tooburoo korvale oma, ainult VR kavaleridele mocldud buroo, oma sotsiaal-abisusteemi (kassa, tcrvishoid, hoolekodu) jne. VRVU sai ka koiporatsioonina mitmetd privileege (naiteks tasuta kirjavahetuse), millised vnmistles 1937. aastal pohiseaduse alusel tood alustanud parlamcndi iilemkoda. kus VRVU sai korporat-sioonina flhe koha. millc tiiitis VRVU csimt-cs kindral Jaan Soots VR l/l

Kui raaktda VR kavaleride reaaisest mdjust uhiskonnas, tasub markida, et 20 aasta kestel Eesri riigi ccsotsas seisnud 9 riigivancmast olid 7 VR kavalerid. 10 aastat pfirast rabu saabumist moodustasid veerandi ohvitserikorpusest VR kavalerid, ncid oli 1931. aastat tegevtecnisiuses 352 {viike hulk oli ka allohvitscrc). Riigi ja otnavalitsusc tcenistuscs oli kavalere 500 ringis, cnamik juhtivatcl kohtndcl.

1939. aasta ks oli VR kavalere jaanud tegevtecnislussc saja ringis, mis moodustas vaid 6 % ohvitscridest (allohvitserid olid valdavail pensionccritud). Kuid samal njfll oli 19 tegevteenistuse kindralist vaid uks, kes poinud VR kavaier.' Kavalerid olid koik kolm divusiulemat, koik 8 sojavlcringkonnaulemat (soja puhul brigaadi-ufemad) ja 14 jalavaerugemendi ulemast 11 ning Ratsa-, Auto-tanki- ja Soomusrongi-rugemendi ulemad, samuri 5 suurtukivae grupiOlemast 2 ]a mercjoudude juhataja. Seega 73 % lahinguvaeosade ulematest. VR kavalerid juhttsid ka Sojavac Uhendatud Oppcasutusi, sellc Korgemat Sojakooli, Sojakooli ja Lahingukooli.

Muidugi oli aeg teinud oma too ja juhttvatel kohtadel olid nuud valdavalt Vabadus-soja nooremohvitserid. Kumnest VR 1/1. kavalerist oli komandeerivalc kobale jaanud vaid johan Laidoner. 29-st VR H/2. kavalerist oli tegevteenistuses veel 7~.

Kaitscliidu korgemast juhtkonnast olid VR kavalerid KL ulcm kindralmajor Johannes Orasmaa, Peastaabi ulem ja 15 malevapealikust 9.

Vabadusristi kavalerid etendasid markirnisvaarset osa ka eesti rahvusvacosades II maailmasoja ajal. Nii oli korgcimaks eesti sdjavaelascks SS-Brigaderuhrer ja relva-SS kindralmajor Johannes Soodla VR II/2. ja II/3. Eesti SS-grenaderide diviisis toimis rugemendiulemana SS-Obersturmbannfuhrer Paul Vent VR II/3. ja piirikaitse-rugementides rugemendiuiematena major Valter Pedak VR II/3., major Paul Lillelcht VR II/3. ja kolonel Johan Raudmae VR II/3. 658. Eesti Idapataljoni juhtis major August Vask VR II/2. ja 11/3.

' Kokku teens* Eesti aofzrae* 37 kindralit, kdlest 7 poinud Vabadusristi kavalerid. twist (• poinud Vabadussoja ajal Eestis.

Kolonel Peeter Asmus— Tutu sdiavaeringkonna ulem, kolonel id man i Jaan Lcpp— 10, fllniku jalavSqtatal joni Clem, kolonel Johannes Remmcl—Auto-tanlurilgemendi ulcm, Itindralleiinant Nikolai R«k ~ Si*i|2vjgtJt ii aabrulem, kindralmajor Guttav Jonson — ratsavac intpektor, kolonel Karl Lauriti —a Korgema Sojakooli ulem, kolonel Johannes Soodla — Sojakooli (Hem.

Loading...