Kiila pea ja tanksaabastega mehed puhta rassi eest (Kes need sellised on?)

classic Classic list List threaded Threaded
1 message Options
EVL
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|  
Report Content as Inappropriate

Kiila pea ja tanksaabastega mehed puhta rassi eest (Kes need sellised on?)

EVL
Administrator
“Õhtupimeduses kogunes umbes 40 noort meest tõrvikutega Tartu Pauluse kalmistule Saksa armees II maailmasõja ajal langenute mälestusmärgi juurde. Tartu politsei väitel toimus üritus vahejuhtumiteta,” teatab BNS järjekordsest skinhead’ide kokkusaamisest.

Kes on need poolmilitaarse riietuse ja olekuga noored? Skinhead’lus tekkis Eestis 1990ndate alguses, kuid skinhead’ide mõttelaadile lähedasi ideid ja põhimõtteid võis täheldada juba 1930ndate Eestis vapside liikumises ja nende riigipöördekatses. Kuigi arvatakse, et taasiseseisvunud Eestis oli skinhead’luse tekke algimpulsiks sotsiaalne rahulolematus, oli tegelikkuses ilmselt tegemist siiski ennekõike uudsuse otsingute püüdega.

Tartu – suurim skinhead’ide kants

Skinhead’ide täpset arvu ega paiknemist Eestis ei tea keegi, sest nende kohta pole kirjalikult arvet peetud ega neile liikmekaarte jagatud. Lisaks sellele (nagu paljude teistegi subkultuuride puhul) ilmneb siin pidev „kaadrivoolavus“. Suurimad rühmitused asuvad Tallinnas ja Tartus, kuid neid leidub ka Pärnus, Haapsalus, Saaremaal ja Ida-Virumaal. Tallinna tegutsevad vanemad skinhead’id, kes ei ole aga nii palju silma paistnud kui Tartu rühmitused. Tartut peetakse nende peamiseks keskuseks, kus tegutseb ka palju noori skinhead’e. Üksteisega suheldakse üsna tihedalt, lisaks igapäevasuhtlusele korraldatakse mitmesuguseid ühiseid meelelahutusüritusi ja tähistatakse tähtpäevi. Viimastest on olulisemad Eesti Vabariigi aastapäev ning kultusisikute (nt Hitler jt) sünni- ja surma-aastapäevad.

Eesti skinhead’id on valdavalt keskeriharidusega, kuigi üksikud neist õpivad ka kõrgkoolis; osa noori aga ei õpi ega tööta. Skinhead’ide keskmine vanus on 18–22 aastat ning enamik neist on töölised. Paljud tegelevad juhutöödega, enamasti ehitustöödega, kuna ehitaja ametit peetakse eriti austusväärseks ja mehiseks. Nad tunnistatavad uhkusega oma klassikuuluvust.

Skinhead’ide eristamise kriteeriumideks võivad olla välimus, ideoloogia, esinemisviis (nt välismaalasvaenulike avalduste skandeerimine avalikkuse ees) või valmisolek vägivallaks. Skinhead võib olla nooruk või täiskasvanu, kelle levinuim tunnus on kiilaks aetud pea. Tema riietus koosneb eelkõige hävituslenduri jakist (enamasti roheline, sinine või must), rasketest tööliste jalanõudest, mis on varustatud raudninade ja kannakappidega, ning üleskääritud säärtega teksapükstest, mille peal on püksitraksid.

Skinhead’ide veendumused ja vaated

Skinhead’lust võib vaadelda subkultuurina, liikumisena või sotsiaalse kooslusena, kuid seda ei ole õige pidada terviklikuks organisatsiooniks. Selles on rohkesti erinevaid suundi ja huvirühmi.

Nii nagu mujal maailmas pole Eestigi skinhead’id ühtsed ei vaadetelt ega veendumustelt, rääkimata käitumisest. Veendumuste järgi võib neid liigitada nõnda:

    * valgete ülemvõimu (white power) pooldajad;
    * natsionalistid (rahvuslased);
    * redskin-skinhead’id (vasakpoolsete vaadetega rühmitus);
    * Oi-skinhead’id (Oi-muusikastiiliga seotud rühmitus);
    * Ska-skinhead’id (reggae’ga seotud vanemaid skinhead’luse suundi) jt.


Eesti skinhead’id suhtuvad väga kriitiliselt Eesti riigi immigratsiooni- ja eurolõimingupoliitikasse, olles teravalt vastu Eesti Euroopa Liitu astumisele. Nad on tugeva rahvusriigi pooldajad ning nende ideoloogias kuulub rahvuslusele ja territoriaalsusele keskne koht. Neist väärtustest räägivad ka paljud skinhead’ide luuletused ja laulud. Skinhead’ide maailmapildis on oma koht Põhjamaade mütoloogial, keldi ja natsisümboolikal, numbri- ja sümbolimaagial, ent kaugeltki mitte kõik ei seosta end natsisümboolika ega -ideoloogiaga. Skinhead’lust võib vaadelda ka omalaadse uususundina.

Eesti skinhead’idel pole seni kindlat peakorterit ega kindlaid juhte olnud. Neil pole ka põhikirja, -määrust vms organisatsiooni kinnitavat dokumenti. Liikumine on koondunud sõpruskondadesse, kus on omad arvamusliidrid – veidi vanemad ja erudeeritumad skinhead’id, keda omade ringis austatakse.

Skinhead’ide poliitilised vaated ja ideoloogia

Skinhead’id liigituvad üle maailma kahte väga erinevasse suunda. Suurem osa neist on rassistlike, neonatslike vaadetega valged, kes võitlevad juutide, mittevalgete, immigrantide või homoseksuaalide vastu. Teine osa – SHARP ehk Skinhead’id Rassiliste Eelarvamuste Vastu – ei ole rassistlike vaadetega ning paljud neist võitlevad tegelikult esimestega. Sellesse suunda kuuluvad Racial Unity Skinheads, Anti-Racist Action, Two-Tone Skins ja Mad Skins.

Skinhead’ide peavool (mainstream) peab end rassilise puhtuse eest võitlejaks. Nad austavad Adolf Hitlerit ja tema ideoloogiat ning juhinduvad aaria rassi teooriast. Valge rassi üleoleku ideoloogia ongi tõenäoliselt keskne väärtus, mis liidab sellesse subkultuuri kuuluvaid noori. Mainitud ideoloogia viib paljusid peavoolu skinhead’e eripäraste kuritegude, nn vihkamiskuritegude toimepanemisele. Vihkamiskuritegude all peetakse silmas teatud rassi, rahvuse, religioosse või seksuaalorientatsiooniga rühma liikmete vastaseid kuritegusid.

Ka Eesti skinhead’idel on kindlad kultusisikud. Maarjamaa skinhead’ide kultusisikuks võib pidada Rudolf Hessi, teda austatakse isegi rohkem kui Hitlerit. Ometi võib tõdeda, et Eesti skinhead’lus on veel kujunemisjärgus ning selle arengusuundi on peaaegu võimatu ennustada. Sestap ei saa ka kindlalt väita, kas Eesti skinhead’id võivad muutuda mingil ajal vägivaldseks või mitte.

Uno Traat
Sisekaitseakadeemia kriminoloogia õppejõud

Jüri Serman
Sisekaitseakadeemia politseikolledži vilistlane

Skinhead’ide ajaloost

Skinhead’lus sai alguse Inglismaalt, tekkides 1960. aastate algul suurlinnade töölislinnaosades sinikraede järeltulijatest vastukaaluks mõjukast keskklassist pärinevatele hipidele. Algperioodil oli liikumine pigem mittepoliitiline. Tööstuse moderniseerimisega vähenes töökohti, suurenes tööpuudus ja kasvas immigratsioon, mis viisid omakorda turvalisena tundunud sotsiaalse situatsiooni lagunemisele. Protestiks olukorra halvenemise vastu asusid töölisnoored kaitsma oma päritoluuhkust. Kui esialgu tavatseti kanda pikki juukseid, siis veidi hiljem hakati päid kiilaks ajama, et olla ainulaadsed ja vältida tänavakaklustes juustest sikutamist. Tol perioodil hakkas kujunema uus eneseteadvus, mis väljendus eelkõige provotseerivas väljanägemises (riietuti robustsetesse töörõivastesse), kuid ka välismaalastevastastes hoiakutes. Kohustuslikuks said rohmakad metallninadega ja kannakappidega saapad, lendurijakk ning lahtised püksitraksid ruudulise särgi peal.

Esimene periood ei kestnud kaua, vaibudes 1970ndate algul. Liikumine lõhenes kaheks uueks suunaks. Üks neist sai nimetuse 2 Tones, koondades inimesi, keda huvitas eelkõige reggae. Teine suund orienteerus rohkem poliitikale ning nõudis tähelepanu pööramist töötusele, immigratsioonile ja teistele sotsiaalsetele probleemidele. Jäljendati esmaste skinhead’ide riietust, muusikahuve ja käitumist. Osa neist muutus poliitiliselt väga aktiivseks ning Briti paremäärmuslikel rühmitustel õnnestus tõmmata neid enda poole.

Skinhead’lus levis peagi paljudesse Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse. Eriti põhjalikult on skinhead’ide liikumist uurinud Ameerika sotsiaalteadlased, kes kirjeldavad tüüpilisi Ameerika skinhead’e nõnda: 13–25aastased noored, enamasti meessoost, koolis viletsalt edasi jõudvad või töötud või kui käivad tööl, siis madalapalgalised, enamasti pärit disfunktsionaalsest töölisperest.

Kui veel 1980ndatel oli skinhead’lus puhtalt lääneriikide nähtus, siis 1990ndatel tekkis nende liikumine Ida-Euroopas, sh eriti jõuliselt Venemaal. Sotsioloog Topalovi arvates toitub Vene skinhead’lus sotsiaalsest ebavõrdsusest rikaste ja vaeste vahel. Vene skinhead’id said kuulsaks jõhkrate rünnakutega Venemaal elavate või viibivate muulaste vastu.

www.politsei.ee
 ''I can accept failure, but I can't accept not trying''
Loading...