Karastamine - tugeva tervise alus

classic Classic list List threaded Threaded
2 messages Options
EVL
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|  
Report Content as Inappropriate

Karastamine - tugeva tervise alus

EVL
Administrator

KARASTAMINE ja tema olemus.

Karastamine – kompleks toiminguid, et tõsta organismi vastupanuvõimet
ebasoodsatele ilmastik-klimaatilistele tingimustele (liiga kõrge/madal õhu temperatuur,
atmosfääri rõhu kõikumised jne.). Organismis toimub pidev hapendumise protsess, milles
vabaneb üksjagu energiat. Ja neid soojuse tekkimise ja äraandmise protsesse reguleerib
eriline soojusregulatsiooni süsteem vastavalt oma taastumisvõime piirile.

Naha kapillaarid, mis sisaldavad umbes 1/3 kogu vere massist mängivad tähtsat osa
soojusregulatsiooni süsteemis. Jahtumisel kapillaarid tõmbuvad kokku, vere juurdevool
väheneb, mille tõttu suureneb siseorganite ja sügavate kudede verevarustus.. Peale
lühiajalist esialgset kapillaaride kokkutõmmet saabub nende laienemine ja verega
täitumine. Nahk muutub punakaks, soojeneb ja üle keha tekib sooja tunne. Selline oleks
siis ka organismis karastamisel tekkiv soojusregulatsiooni süsteemi protsessi mehhanism.
Karastusprotseduuride süstemaatilisel kasutamisel kapillaaride vahelduva
kokkutõmbumise ja laienemise tulemusel tekkiv treening säilitab nende elastsuse,
aktiviseerub nende töö.. See parandab rakkude toitumust ja tegevust, mille tulemusel
paraneb ainevahetus kogu organismis.

Karastamisel on kolm põhireeglit:
1. Järkjärguline ja pidev karastava faktori mõju suurendamine
2. Olla süstemaatiline ja järjepidev

3. Karastava faktori mõju ei tohi ületada NAHAPINNA soojusregulatsiooni võimet, ehk
teisiti öelduna: enda järsk üle valamine jäise veega või jääauku hüppamine on puhas
ENESEHÄVITAMINE - mitte karastamine, vaid ülitugev stress. Neerupealse koor
momentaalselt toodab hormoone glükokortikoide – kortikosteroide, millised vere
kaudu laiali minnes, käivitavad rakkudes energia tootmise mehhanismid. Kuid need
mehhanismid realiseeruvad rakumembraanide lipiidide vaba-radikaalse oksüdeerimise
tugevnemise teel. Seetõttu kannatavad sooned.
Enne kortikosteroide tekib aga stressi puhul ka teine hormoon - adrenaliin, mis küll
inimeses kutsub esile eufooria tunde – milline „kangelane” ma olen, kuid organismis
ülalnimetatud neerupealdise hormoonide kõrge kontsentratsiooni puhul osutab tugevat
tromboosilist (trombiga ummistamine) mõju. Peale selle on taolise stressi
esilekutsumisel ka veel üks tõsine ja negatiivne mõju. Need samad kortikosteroidid
on inimese immuunsüsteemi jaoks antagonistid (lepitamatu vastuolu), ning nende
süstemaatiline verrepaiskamine tasapisi hävitab kogu immuunsussüsteemi –
mitte ei paranda, nagu tavaliselt seda karastamisega tegelemisel oodatakse.

Lihtsaimad karastusvõtted:
1. Ülehõõrumine. See on kõige pehmem karastamise protseduur. Seda tehakse kas
vahtkummi või käterätikuga, mis on esialgu toasooja veega märjaks tehtud. Vee
temperatuuri tuleks iga päev 1 kraadi võrra vähendada, kuni jõutakse kraani (kaevu) vee
temperatuurini. Alguses hõõrutakse ülakeha, siis kuivatatakse ja hõõrutakse rätikuga kuni
nahk muutub roosaks ja tekib soojatunne. Seejärel tehakse sama ka alakehaga. Terve
protseduuri, kaasaarvatud kuiv hõõrumine – 4 – 5 minutit.
2. Õhuvannid. Need tuleks võtta poolpaljalt (ka paljalt, kuidas kellegi võimalused või
soov on), mis oleks ajaliselt ökonoomne ühistada hommikuse hatha-jooga harjutuste
tegemisega, kas siis siseruumis või õues. Vastavalt ümbritsevale õhutemperatuurile
jagunevad nad: külmad (10-14 kraadi), jahedad (14-20 kraadi), keskmised (20-23
kraadi), soojad (24-30 kraadi) ja kuumad (üle 30 kraadi). Õhuvannide võtmist tuleks
alustada sooja või keskmise õhuga ja 25 – minutit korraga (nõrga tuule puhul). Iga 2-3
päeva tagant võiks protseduuri pikendada 5 – 10 minuti võrra.


3. Ülevalamine või dušš. Duši puudumisel võib ennast ka kuskil maal või väljas olles
lihtsalt mingist nõust üle valada või veevoolikust kasta. Sellise protseduuri pikkus on 2-3
minutit. Vesi peaks olema toasoe. Alguses kastetakse pea, kael õlad, siis ülejäänud keha.
Ka sellele võiks järgneda kuivatamine ja rätikuga hõõrumine. Dušš on aga juba hoopis
parem vahend, sest see tagab ka termilise koormuse ja täidab hügieenilise funktsiooni,
mille tulemusel paraneb naha hingamine, sest toimub naha ja nahaaluse kihi
masseerimine. Parim variant oleks kontrastne dušš: kuum vesi-külm vesi ja nii kokku
kolm tsüklit. Kuuma vee aeg oleks 20-30 sekundit, külma veega 8-9 sekundit. Kaob
„apelsininahk” ka ilma igasuguste kreemideta.
4. Kodused vannid. Mida jahedam on vannivesi, seda paremini ta karastab. Vee
temperatuuri alandamine toimub iga päev 1 kraadi võrra kuni kraanivee temperatuurini,
aga alustatakse toasooja veega. Ka vannisoleku aega tuleb pidevalt pikendada kuni 2-3
minutini, alustades 30 sekundist. Koos järgneva hõõrumisega, ei tohiks protseduur üle 4-5
minuti aega võtta.
5. Looduslikud veekogud. Nendes karastusefekt saab tugevdatud tänu muudele teguritele
– õhk, tuul, päike ja füüsiline koormus (ujumine). Veesoleku aeg sõltub igaühe tervisest,
ilmastikutingimustest ja treenitusastmest. Lõpus rätikuga hõõrumine.
6. Lokaalne karastamine. Siin on, näiteks, külmavee vannid jalalabadele, või lumel
paljajalu käimine, mis lume puhul ei tohiks üle 1-2 minuti kesta.





 ''I can accept failure, but I can't accept not trying''
EVL
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|  
Report Content as Inappropriate

Karastamine

EVL
Administrator
This post was updated on .
See on html versioon failist http://home.uninet.ee/~xan/Tered/Peep%20Nurm/KEHALI~1.DOC.
G o o g l e genereerib automaatselt html versiooni kõikidest dokumentidest, mida võrgus kohtab.

      ™                                               T.M.            

                                   Kehaline treenitus ja karastamine

 

   Treening - sportlase kehaliste võimete ja tahte sihipärane arendamine. Treeningu eesmärk on spordiala tehniliste ning taktikaliste oskuste täiustamine, et sportlikke tulemusi parandada. Treeninguga peab kaasnema igakülgne arstlik kontroll,et tagada sobiva koormuse rakenda-

mine ning vältida ületreenitust ja vigastusi.

  Spordi ja kehakultuuriga tegelemisel on organismi mõjutavaks teguriks lihaste aktiivne töö.

Sellele lisandub värske õhk ja päikesepaiste. Lihaste süstemaatilise aktiivse töö tulemusena tekivad muutused mitte ainult lihastes enestes, vaid   ka vereringe- ja hingamiselundites.

Otstarbeka kehakultuuri ja spordiga saavutatakse organismi morfoloogiliste omaduste ja füsioloogiliste funktsioonide täiustumine ning lõpptulemusena organismi tugevnemine,

haigestumiste vähenemine, eluea ja aktiivse vanaduse pikenemine.  

Tähtsamate spordialade iseloomustus tervishoiu seisukohalt:

¤ kergejõustik,mille harjutuste kompleksi kuuluvad käimine, jooksmine, hüpped ja heited.

Kergejõustik on seotud liikumisaparaadi aktiivse tegevusega ja siseelundite pingutusega.Süs-

temaatiline kergejõustiku harrastamine parandab organismi üldseisundit.

¤ suusatamine on vastupidavust arendav spordiala. Et suusatamine toimub alati võrdlemisi

madala temperatuuriga välisõhus, siis karastab ta organismi. Suusatamine arendab südant, kopsu, lihaseid ja liigeseid, samuti ka tasakaalu ja silmamõõtu.

¤ ujumine arendab kiirust ja vastupidavust. Ujumine arendab üldiselt kõiki lihaserühmi, pea-

miselt aga rindkere ja õlgade lihaseid.

¤ raskejõustik.Maadlus ja tõstmine arendavad peamiselt lihastikku, kõõluseid, liigeseid ja luustikku.

Kehakultuur ja sportimine on tarvilik igale inimesele igas vanuses. Aktiivsete kehaliste harjutustega tuleb algust teha juba imikueas.Imikuid ei tohi kõvasti kinni mähkida, imikul

tuleb lasta vabalt käsi ja jalgu liigutada. Eelkoolieas on peamiseks kehalise kasvatuse mee-

todiks liikumismängud. Ei tohi unustada, et lapse organism kiiresti väsib. Seepärast peab

lapse tegevus olema lühiajaline ja vaheldusrikas. Nooremas koolieas ( 7 - 12 aasta vanuses )

on kehakultuuri tähtsaim ülesanne hingamisfunktsiooni arendamine. Keskmises koolieas

( 12 - 15 aasta vanuses ) tuleb kehakultuuriga soodustada rindkere arenemist. Selles koolieas muutub kasv pikkuses intensiivsemaks. Keskmises koolieas lastel on sageli lame rindkere puudulikult arenenud kopsudega. Tuleb taotleda lihastiku üldist arenemist Vanemas koolieas

( 15 - 18 aasta vanuses ) on kehalise kasvatuse olulisem ülesanne vastupidavuse arendamine.

Alates 40 - 50 eluaastast hakkavad organismis suuremal või vähemal määral avalduma vana- nemisele iseloomulikud tunnused : närvide ja lihaste erutuvus langeb, ainevahetus aeglustub ja hingamisfunktsioon nõrgeneb.Kõik need muutused  vähendavad töövõimet. Tuleb vältida harjutusi, mis nõuavad lihastiku tugevat pingutust. Näiteks ei sobi vanemaealistele ripp- harjutused ja pea allapoole ronimised. Peale võimlemise on kohased paraja tempoga liiku- mismängud nagu võrkpall ja tennis. Mängud, kus on rohkesti hüppamist ja jooksmist, ei ole soovitatavad.

      Organismi karastamine laiemas mõttes tähendab mitmesuguste abinõude rakendamist selleks,

et organism väliskeskkonnas toimuvaid muutusi paremini taluks. Karastamise all kitsamas tähenduses mõistetakse abinõude süsteemi, mille eesmärgiks on organismi vastupanuvõime tõstmine kliima ja ilmastiku järsust muutumisest tingi-

tud kahjulike mõjude suhtes. Süstemaatiline karastamine tugevdab organismi, suurendab töövõimet, tõstab vastupanuvõimet haiguste, eriti külmetushaiguste

( nohu, gripp ) suhtes ja aitab kergemini taluda nii madalat kui ka kõrget tempera-

tuuri. Karastamise olemus seisneb selles, et naha veresoontes paiknevate närvilõpmete korduv mõjustamine vahelduva temperatuuriga tõstab veresoonte toonust ja võimet kiireks ahenemiseks või laienemiseks.Veresoonte valendik võib vajaduse korral kiiresti aheneda või laieneda. Naha veresoonte valendiku muutu-

misel on võimalik naha kaudu organismist erituvat soojahulka 70 - 90 % ulatuses suurendada või vähendada.Karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme.Karastamine mõjub kogu organismi toonust tõstvalt: ainevahetus paraneb, meeleolu tõuseb, vastupanuvõime nakkushaiguste suhtes suureneb.Karas-

tamist  ei tule alustada pikaajalise viibimisega jahedas õhus või suplemisega külmas vees, sest selle tagajärjel jahtub organism liigselt ja tekib nohu või mõni

tõsisem tervisehäire.

     Karastamisel õhu, päikese ja veega tuleb täita järgmisi põhinõudeid:

1. Karastamine peab olema süstemaatiline ja järjekindel.

2. Karastamine peab toimuma järk-järgult; karastamisprotseduuride kestus peab     tõusma astmeliselt.

3. Karastamiseks tuleb kasutada kõiki looduslikke vahendeid, nii õhku, päikest kui ka vett.

4. Karastamisel tuleb arvestada isikupäraseid omadusi ja tervislikku seisundit.

5. Ei ole otstarbekas karastamisele asuda täiesti tühja ega ka täis kõhuga.Söömisest peab olema möödunud 1,5 - 2 tundi.

    Õhuga karastamine ärritab organismi kõige vähem ning on rakendatav igal aas-

taajal. Algul olgu õhuvannid soojad, ( 20 - 30 C ) , siis minnakse järk-järgult üle

jahedatele ( 14 - 20 ) ja külmadele õhuvannidele ( 0 - 14 ).Õhuvanne tuleb võtta liikudes, mitte lamades.

     Veega karastamist tuleb alustada leige veega ning järk-järgult üle minna jahedale ja külmale veele. Duši puhul avaldab mõju ka veejoa mehhaaniline toime.

      Päikesega karastamine mõjub organismile tugevamini kui teised karastamis-

viisid.Päikesega karastamisel mõjuvad organismile soojus-, valgus-, ja ultravio-

lettkiired.UV kiired on bioloogiliselt kõige aktiivsemad. Päikesevanne tuleb võtta puhta õhu ja nõrga tuulega kohtades.Pea, kukal ja õlad on päikesekiirte suhtes kõige tundlikumad.Pead tuleb otseste kiirte eest kaitsta mütsi või rätikuga.Meie oludes kõige sobivam aeg päikesekümblusteks on kell 10 - 12 , mil ultraviolettkiiri on rohkem ja õhk ei ole veel väga soe.Päikesekümblus mõjub kahjulikult  inimes-

tele, kellel esinevad krambid, langetõbi või on tugev närvisüsteemi erutus.  Samuti ei soovitata päikesekümblust südamehaigetele.

      Saun.   Süstemaatiline pesemine saunas hoiab naha puhtana ning säilitab ta normaalse talitlusvõime.Sauna ei ole soovitatav minna otse kohe pärast söömist vaid

1 - 2 tunni möödumisel. Enne sauna minekut ei tohi tarvitada alkohoolseid jooke, ka rohke vedeliku tarvitamine on kahjulik. Enne vihtlemist võib pead niisutada jaheda veega. Laval tuleb kõvasti higistada. Higistamine ergutab naha talitlust ja

soodustab ainevahetuse jääkainete eritumist organismist. Kasulikult mõjub ka vihtlemine, mis paneb õhu liikuma ja soodustab higistamist veelgi. Vihalöögid eemaldavad nahale kogunenud higi ja mustuse. Vihtlemine mõjub massaazi taoliselt: vihalöögid suruvad kuumuses laienenud veresooned kokku ja soodustavad sellega vereringet nahas. Laval higistamiseks on küllalt 10 - 20 minu-

tist. Kes leili ei talu, loobugu sellest. Pärast vihtlemist uhada kogu keha üle leige, jaheda või külma veega, mis mõjub karastavalt. Pärast tugevat vihtlemist on otstarbekas veidi aega puhata. Peale leili ja vihtlemist tuleb end korralikult puhtaks pesta. Pesemine tuleb lõpetada jaheda veega üleuhtmisega, mis soodustab kehatemperatuuri normaliseerumist. Saunas viibimise vältel tekivad organismi talitluses olulised nihked. Kehatemperatuur võib tõusta isegi 1 C võrra, südame-

tegevus sageneb 10 - 50 löögi võrra, hingamine kiireneb. Vedeliku kadu higistamisel vähendab kehakaalu tavaliselt 200 - 300 grammi võrra. Sauna mõjul

kõrgeneb närvisüsteemi toonus.

    Rahvameditsiin omistab saunale meeleolu parandavat ja rahustavat toimet. Hä-

mara saunaruumi rahus ja soojuses tekib vaimne lõõgastumine, kaob emotsionaalne pingulolek ja halb tuju. inimene on saunast lahkumisel reibas,hea- tujuline, vaimselt puhanud ning rahunenud. Meie eeposes “KALEVIPOEG”  on

saun ära mainitud:  ........käskis sauna küttaneda.......

    Karastusjook - alkoholita gaseeritud jook. Gaseerimiseks küllastatakse vesi või

hapu mahl süsinikdioksiidiga, joogis peab seda olema vähemalt   4g / liitris.Karas-

tusjoogid on limonaadid, mineraalveed ja gaseeritud veed.

¤   Limonaad - ( prantsuse keeles  limonade < limon  “sidrun” ) karastusjook, gaasiga küllastatud vee ja siirupi segu. Limonaadi valmistamisel kasutatakse natu-

raalset või sünteetilist siirupit. Toniseerivad limonaadid sisaldavad ergutava toimega taimeekstrakte ( Cocas ™  on koolapähkli ekstrakti ) või sünteetilisi kontsentraate ja segusid ( Fanta®  , Pepsi™ ).

¤   Mineraalvesi - põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside ja mikroelemen-

tide rohke sisalduse tõttu ravitoime. Joogiks tarvitatakse süsinikdioksiidi, sulfiide ja kloriide sisaldavat mineraalvett.
 

Kasutatud kirjandus.

  TERVISHOIU KÄSIRAAMAT      1961

   TERVISE    ABC    1970

SAUN JA TERVIS   1988

  EESTI ENTSÜKLOPEEDIA  NR. 9  1996

   EESTI NÕUKOGUDE ENTSÜKLOPEEDIA   NR. 4    1989

   EESTI ENTSÜKLOPEEDIA  NR  5  1990

   EESTI ENTSÜKLOPEEDIA  NR  6   1992

 
 
 
Talisupleja muljed

Tegelen talisuplusega kuuendat aastat. Karastamine külma veega on kujunenud minu elu loomulikuks osaks. Lapsepõlvest mäletan, et ka minu isa Vello Kaptein armastas külma veega karastada.  Alustasin Kaitseväe Lahingukoolis teenimise ajal Võrus Kubija järves 2000.a. septembris. Alguses mind lihtsalt huvitas, kui kaua saab ujumas käia. Mõtlesin, et käin nii kaua kui võimalik – kuni lume tulekuni. Aga  jäin sõltlaseks. Tallinnas elades olen käinud Harku järves, mille vesi, tõsi küll, väga saastunud ja selletõttu olen kahel viimasel aastal otsustanud selgelt avameres ujumise kasuks. Esiteks on Pirital vesi palju puhtam ja sooja talvega meri praktiliselt ei jäätu. Seega saan ujuda talv läbi. Ei pea kirvega lõhkuma ega pool tundi rühklema, et paksust jääst läbi murda. Jumal on kinkinud ka sõpru kellega oleme saanud koos ujumas käia: Priit Rohtmäe, Uno Klaus ja Taavet Hõbesalu.Esimesel aastal. mis on organismi ettevalmistamiseks pika ajalisele ja süstemaatilisele talisuplusele, on soovitavad asjatundjad käia kuni talve tulekuni, teisel aastal juba aasta-ringselt. Kogenud talisuplejat eristab algajast ka see, et ta võib pead mitu korda vabalt vee all hoida ja olla pikemalt. Et hoida organismi treenitust, tuleks käia külmas vees vähemalt 1 kord nädalas, kui tihedamini ei ole võimalik. Mina hoian vormi jääkülma dusshiga, Taavet näiteks käib külmas vannis ja Uno kallab end maakodus üle külma ämbritäie veega- seega on keha harjunud ja ei teki külmashokki. Mida talisuplemine annab? 1) organismi parem vastupanuvõime külmale, 2) talisuplejad ei tea midagi külmetushaigustest, 3) pika ajalisel harrastamisel on tulemuseks nahaaluse pruunrasva kihi teke (füsioloogiliselt sama, mis imikutel, jääkarudel ja eskimodel), mis hakkab kaitsma külma eest, 4)  vereringe-soonte massaash (kui külmas toimub veresoonte märgatav ahenemine, siis hiljem soojenemisel taas laienemine) 5) hea enesetunne ja valmidus kogu päevaks, 6) hoiab kehakaalu normis, kuna keha soojenemise protsessis põlevad kõige enam just rasvkoed. Kasutegureid on ilmselt veel palju, kuid need olid esimesed, mis kohe meenusid.Võin olla külmas vees (meres isegi -4-6) ligi 2 minutit. +5 kraadises vees olen olnud 10min. Need, kes on tegelenud aastakümneid, võivad jäises vees olla ka vabalt 6-10 minutit või isegi kauem. Kusagil on kindlasti piir, kus inimese keha alajahtub, tekivad külmakahjustused jäsemetes. Minu jaoks ei ole eesmärk mitte ekstreemumpunkti saavutamine, vaid eelkõige hea enesetunne ja tervis.  Ei soovita kuumast saunast minna jääkülma, mis võib tekitada südamele shoki. Parem on käia enne külmas vees ja siis hijem minna rahulikult kuumale saunalavale. Soomes Imatra talisuplejate klubis, kus mul oli võimalus käia, vähemalt tehti nii ja tundub, et see on palju mõistlikum praktika.
Veljo Kaptein Blog


Talisuplusest: http://talisuplus.blogspot.com/




LAPSUKE (DETKA)

Sa oled täis soovi tuua kasu kogu rahvale. Selleks sa katsu olla
terve. Südamlik palve sulle, võta vastu need mõned soovitused, et tugevdada
oma tervist:

1. Kaks korda päevas suple külmas looduslikus vees, et sul oleks hea, suple kus saad: järves, jões, vannis, dushi all või vala end üle. Need on
sinu tingimused. Kuum kümblus (1-2 korda nädalas) lõpeta külmaga.
2. Enne või pärast suplemist, aga kui võimalik, siis samaaegselt tule Loodusese, seisa paljaste jalgadega maa peal, talvel aga lumel, kas või 1-2
minutit. Hinga mitu korda suu kaudu õhku sisse ja mõttes palu tervist omale ja kõigile inimestele.
3. Ära tarvita alkoholi ning ära suitseta.
4. Püüa kas või kord nädalas täielikult läbi saada söögi ja joogita - reedel kella 18-20-st kuni pühapäeva kella 12-ni. Need on sinu teened ja rahu. Kui sul on raske pea vastu kasvõi ööpäev.
5. Pühapäeval kell 12 tule paljajalu loodusesse ja hinga  mitu korda ja mõtle nii nagu ülalöeldud. See sinu tegu on pidu. Pärast seda võid süüa
kõike, mis sulle meeldib.
6. Armasta sind ümbritsevat loodust. Ära sülita ümbritsevale ega sülga endast välja midagi. Harju sellega - see on sinu tervis.
7. Tervita kõiki kõikjal, eriti vanemaid inimesi. Tahad omada tervist - tervita kõiki.
8. Abista inimesi millega saad, eriti vaest, haiget, solvatut, abivajajat. Tee seda rõõmuga. Vasta tema vajadustele hinge ja südamega. Sa leiad temas sõbra ning aitad Rahu üritust.
9. Võida endas ihnus, laiskus, enesega rahulolu, omakasupüüdmine, hirm, uhkus. Usu inimesi ja armasta neid. Ära räägi neist ebaõiglaselt ning ära võta südamesse halbu arvamusi neist.
10. Vabasta oma pea haiguse, jõuetuse ja surma mõtteist. See on sinu võit.
11. Ära eemalda mõtet teost. Lugesid läbi - hea. Kui kõige tähtsam TEE!
12. Jutusta ja anna edasi selle tegevuse kogemusi, kuid ära uhkusta ning tõsta end esile selles. Ole tagasihoidlik.

Ma palun, ma anun kõiki inimesi: tule ja võta sisse oma koht Looduses.
See pole kellegi poolt hõivatud ja seda ei saa osta mingi raha eest, ainult
isiklike tegudega ning tööga Looduses, et sul oleks kerge.
Soovin sulle õnne, head tervist.

Porfiri Ivanov

Õpetaja Ivanovi elutee

On kerge olla optimist kui sul kõik laabub hästi. Säilitada optimismi tormides - see on juba tõeline, katsetatud inimese omadus. Kui väga armastada inimesi ja elu, aga mitte ainult ennast elus ja inimeste seas, siis jäävad kannatused tahaplaanile ning esimesel kohal olevateks osutuvad edasiviiv töö lähimate ja kaugemate heaks, mis karastab hinge ja südant, kindel usk tulevikku ja oskus leida head ka tänases päevas, oskus armastada vaatamata kõigele.

12 aastat vanglaid, sunduslikku "ravi" psühhiaatriahaiglates, pidev järelvalve, keelud, tagakiusamine... Ja vaatamata kõigele sellele, poole sajandi vältel, mitte kordagi valitud teest kõrvale astumata, teostas oma ebatavalist eksperimenti kõikide inimeste hüveks see imetlusväärne inimene - Porfiri Kornei poeg Ivanov.
    Sündis see imestusväärne inimene Ukrainas, vene külas Orehovkas Luganski obl. 20. veebruaril 1898. aastal kaevuri perekonnas. Elati väga vaeselt ja Parshekil, nii kutsuti teda külas, tuli varakult tööle minna. Ta oli kaevur, laadija, puhastas vedureid, juhtis tööliste artelli... Parshekil õnnestus lõpetada vaid 4 küla kirikukooli klassi kuid tänu looduslikule andele ja uurivale mõistusele ta jätkas haridust iseseisvalt. Kuni 35. eluaastani ta elas nagu kõik teisedki. Aga "1933.a. kevadel sündis mul Looduse poolt teadvus ja ma hakkasin tõsiselt mõtlema: milleks inimene elab maa peal?" Ning just sellest momendist toimub järsk pööre P. Ivanovi saatuses, ta saab aru, et "inimese elu" mõtte võib leida ainult ühenduses Loodusega, tema "kolme elusa kehaga" - õhu, vee ja maaga, millised võivad anda inimesele jõudu elada looduses s õ l t u m a t u n a , s.o. ilma söögita, riieteta ja elumaja vajaduseta ning tulevikus viia inimese surematuseni.

    "Ta leidis organismi karastamise praktilise meetodi ja
hakkas seda rakendama omaenda suhtes. Ta saavutas seda,
mida otsis kaua ja sihikindlalt. Loodus aitas teda,
näidates talle tee, mida mööda ta läks ja saavutas ime-
päraseid tulemusi. Ta tahab, et inimesed prooviksid minna
tema teed mööda ja saavutaksid seda, mida saavutas tema,
eelnevalt põhjendades teoreetiliselt tema meetodi. Kui
inimene teeb mitte enda vaid teiste heaks, saab ta sellest
vaid kasu".
    Tundma õppides Looduse seadusi ning õppides võitma haigusi,
Ivanov mitte ainult ravis inimesi vaid hakkas neile üle andma
oma praktilisi kogemusi, hakkas õpetama, kuidas elada Looduses
külmetamata ja haigestumata.
    "Karastus-treening on üks selline õpetus, mis on võimeline
arendama inimeses jõudu ja tahet vastu panna ükskõik
millisele haigusele. Inimesel on vaja enda peal proovida kõike,
mis on Looduses. Ta ei pea kartma midagi: tuleb kuumus,
sa oled temaga kui sõbraga, saabub pakane - mine talle vastu
oma kehaga kui parimale sõbrale. Selleks on teil õpetaja,
kes kannatab kõvasti ilma igasuguse kartuseta vaid armastusega.
Praegu seisab meie ees suur ülesanne: ümberehitada iseennast
meile esitatud uuele teele.
Tuleb muuta inimese teadvuse voogu".
"Ela pideva sooviga teha inimestele head ming kui tegid, ära
tuleta seda kunagi meelde vaid rutta tegema veel.
Püüa kõike teha ainult rõõmuga".

("Ogonjok" nr 8,82).

    "Kõige tähtsam - on inimesed, - kirjutas Ivanov. Kõige tähtsam - on armastada inimesi". "Käitu inimestega viisakalt ja oskuslikult. Tee vaenlasest sõber". Halvad mõtted ja sõnad inimstest "kasvavadki välja" meie haigused. P.Ivanovi eksperiment ja tema ütlemised olid niivõrd ebatavalised ja harjumatud tavalisele inimesele, et inimestel oli raske neist aru saada ja omaks võtta. "Kellelegi ei meeldi minu raske ja kannatlik, tasuta Idee.
    Inimesed lugesid teda kes posijaks, kes sektandiks, aga mõned lihtsalt skisofreenikuks. Kuid ise ta rääkis endast nii: "Ma pole papp, posija ega arst , ma olen praktik Looduses". "Minul ei ole müstikat, mul on praktika.. Palju tuli välja kannatada Ivanovil: teda paigutati vastu tema tahtmist psühhiaatriahaiglasse Moskvas, Leningradis, Kazanis... . Korduvalt viidi teda miilitsasse, pandi kongi. Kolmekümnendatel aastatel, mil teisitimõtlemine kisuti välja koos juurtega, panid arstid Ivanovile diagnoosi: "Isiku paranoiline arenemine, skisofreenia", millega võeti talt mitte ainult võimalus töötada vaid jäeti ka täielikult õigusetuks. Sel põhjusel ta ei olnud Teise Isamaasõja päevil sõjaväes. Kuid 1942. a. okupeeritud Ukraina alal võtsid sakslased Ivanovi kinni ning hoidsid teda gestaapos 27 ööpäeva. Nad katsetasid teda külmaga kui "ebaloomulikku inimest". Terve öö vastu 22. novembrit veeti teda alasti mootorratta külgkorvis suure kiirusega mööda Dnepropetrovski tänavaid. Külmad olid armid kuid õpetaja ei külmunud ära - pidas vastu. Ta meenutas: "Palusin Emakest loodust vaese vene sõduri eest". Loodus hoidis teda alles aga sakslased nimetasid teda "vene Jumalaks". Kõigele vaatamata Ivanovi loodusliku karastuse idee arenes ja elas. Leidus inimesi, kes hakkasid proovima enese peal tema karastuse meetodit, õppisid elama ühes Loodusega ning iseseisvalt vabanema igasugustest haigustest.
    Inimesed nimetasid teda MAA JUMALAKS. Ise Profiri ütles: "Jumal asub Maa peal inimeses, kes suutis võita iseennast".    

Lühendatud raamatust "Elu ühenduses loodusega

http://ivanov.univera.ee/index_e.html


 ''I can accept failure, but I can't accept not trying''
Loading...