Henn Põlluaas: Rahvuskeskse riigi viimsed päevad

classic Classic list List threaded Threaded
1 message Options
EVL
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|  
Report Content as Inappropriate

Henn Põlluaas: Rahvuskeskse riigi viimsed päevad

EVL
Administrator
Henn Põlluaas       
Henn Põlluaas, Eesti Demokraatlike Rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees, www.DELFI.ee
04. november 2009 02:00


Peale KOV valimisi, mil siin elavad venelased panid paika nii pealinna kui terve Kirde-Eesti omavalitsuste volikogud, on esile kerkinud kõikvõimalikud ennustused Keskerakonna ja venelaste võikukäigust järgmistel Riigikogu valimistel. Tuntud politoloog Toomla ennustas neile lausa 40%-list valimisedu.

Teda toetasid nn. punaprofessoritest sotsiaalteadlased nõudes venelastele võrdset esindatust.

Kuna kehtiv valimisseadus võõramaalastel täna veel Riigikogu valimistel osaleda ei luba ning eestlaste seas on Keskerakonna maine kõike muud kui hea, siis kerkib küsimus miks sellist tulevikustsenaariumit nii enesestmõistetavaks peetakse.

Peame tunnitama, et valdavalt osalt eestlastelt kui ka venelastelt (kellel see toimus juba varem) võeti nõukogude režiimi ajal ühiskonnaprotsessidest ja demokraatiast aru saamise oskus. Ka hilisemate iseseisvusaastate jooksul, mil Toompeal ehitati demokraatia sildi all partokraatiale toetuvat elitaarset ühiskonda, pole olukord paranenud. Rahvast peetakse rumalaks ning et see nii ka jääks, varustatakse teda ühekülgse ja kallutatud informatsiooni ja seisukohtadega. Seetõttu on hõlbus rahvaga ka manipuleerida.

Viimastel valimistel tegi seda Keskerakond, kasutades ära valimisseadust, mis andis kõigile võõramaalastele valimisõiguse ning kutsus siinelavaid venelasi üles ennast jõuliselt vastandama „nendele“ ehk eestlastele kui fašistidele. Siin pole midagi imestada, sest Keskerakond ei püüa varjatagi, kelle huve teenitakse.

Manipuleerimises ei saa aga süüdistada vaid savisaarlasi. Peale valimisi on hoogustunud ka laarlaste ehk nn. valgete jõudude, kes sellise valimisseaduse ise on kehtestanud, vene kaardile (kui ainuvõimalikule) mängimine. Sellega on ametis kõik Toompea erakonnad. Eestlaste taandamine vaid üheks kahest siinelavast kogukonnast ja avaldused vene valijatele lähenemise ja nende mõistmise vajadusest on igapäevased. Õiguskantsler ja Keskerakonna sõsarerakonna ideoloog Marju Lauristin, vastandasid rahvuse ja riigi, kodanikukesksuse ja rahvuskesksuse. Teder kutsus üles rahvuskeskse riigi asemel kehtestama kodanikukeskset riiki. Lauristin kirjutas, kuidas me olevat kinni rahvuskeskse riigi mõistes, ning kuidas kodanikukeskne riik aitaks lahendada kõik probleemid Eesti riigis ja eesti-vene küsimuses. Võluvitsake peituvat ka kõigi siinsündinutele kodakondsuse andmises.

Peab olema tõesti küüniline, et nimetada tänast Eesti riiki rahvuskeskseks. See ei ole seda hetkest, kui peale taasiseseisvumist nõustuti meie venestamise ja assimileerimise eesmärgil sissetoodud kontingendi tingimusteta siiajäämisega. Juba pea kakskümmend aastat on rahvusriigist Venemaa ja nüüd ka lääne survel sihikindlalt eemaldutud. Jätkub massiline ja valikuta kodakondsuse jagamine käsikäes keele- ja kodakondsusseaduste korduvate lõdvendamiste ja kodanikeõiguste laiendamisega mittekodanikele. Sisse viidi meie lõunanaabri juures mõeldamatuks peetud KOV valimisõiguse andmine kõigile välismaalastele. Selle tagajärjel pannakse isegi meie president (läbi valijameeste) paika Vene kodanike häältega. Vene keele kasutusala on jätkuvalt laiendatud nii meedias, riigiasutustes kui igapäevaelus ning tänaseni antakse riigi rahadega võõrkeelset haridust kolmandikule siinsest elanikkonnast. Ei pea vist mainimagi, et sellist olukorda ei eksisteeri mitte üheski teises Euroopa riigis. Eesti keelega ei ole enam suurel osal Eestist võimalik hakkama saada. Probleemid aga ei vähene ega Eesti-Vene suhted parane.

Sellele vaatamata on poliitika alates üheksakümnendate aastate algusest järjekindlalt seljatanud Põhiseadust ja jurisprudentsi. Õiguskantslerite ja Riigikohtu roll on olnud valitsuse ja Riigikogu rahvusriiki lammutavate sammude õigustamine. Tederi, Lauristini & CO ettepanekud on tegelikult põhiseadusevastased.

Kas selles, et meid kutsutakse üles loobuma rahvusriigist, tegema veelgi enam järelandmisi vene keelele ja mõttemallidele ning lastakse meid harjuda ideega Riigikogust, kus vähemalt kolmandik saadikutest on venelased, võib näha konkreetseid ettevalmistusi rahvusriigi printsiibist loobumiseks? Kas eesmärgiks on Põhiseaduse preambula tühistamine või muutmine nii, et Eesti riigi kõrgeimaks eesmärgiks saab ka vene keele, rahvuse ja kultuuri kaitsmine ja arendamine? Nullkodakondsuse kehtestamine? Vaid sellisel juhul moodustavad vene valijad pea poole järgmisest Riigikogu koosseisust.

„Teeme ära“ eestvedaja Nõlvak kutsub juba eestlasi üles paluma siinsetelt venelastelt andeks (mille eest?) ning Andrus Kivirähk soovitab tallinlastel hakata okupatsiooniga kohanema. Kuid miks ainult tallinlasi? Terve Eesti saab niiviisi meie endi kätega ära antud ja seekord ei ole meil enam kellelegi kaevata. Ise tegi, meenub fraas ühest lastejutust.

Eesti kui rahvusriik on lammutatud. Selle juurde on aga veel võimalik naasta. See on võimalik siis, kui loobutakse senistest estofoobsetest seisukohtadest ja poliitikast ning väärtustatakse oma keelt, rahvast ja kultuuri ning säilitatakse õigus olla peremees omaenese kodumaal.
 ''I can accept failure, but I can't accept not trying''
Loading...